Art Rules: MEISTRITEOSED 15.-17. SAJANDIST VALIK ERAKOLLEKTSIOONIDEST

Exhibition at Tallinn Town Hall

  • Pieter Brueghel
  • Frans Snyders
  • Albrecht Durer
  • Peter P. Rubens
  • Lucas Cranach
  • David Teniers
June 5October 5 2015

Avasta kunst

Ekspositsioon

Näitusel eksponeeritakse originaalteoseid Euroopa  15. – 17. sajandi suurmeistritelt. Tööd pärinevad erakollektsioonidest üle maailma. Mahukas väljapanek haarab terve raekoja, mille tarbeks on hoone võlvide alla ehitatud unikaalne siseinstallatsioon.

 Näitus „Kunst valitseb“ viitab võimu ja loomingu kokkupuutepunktidele. Tallinna raekoda kui keskaegse linna võimu ja vaimu sümbol on vanade meistrite tööde eksponeerimiseks tähendusrikas paik. Raekoja ajalooline staatus ja siin säilinud kunstiväärtused peegeldavad omaaegseid ideaale ja tõekspidamisi, mida kannavad endas ka näitusele tulevad teosed.

 Andes rohkem valitsemisruumi kunstile, mis kannab igavikulisi ideaale, loome endas ja ühiskonnas parema tasakaalu.

Marten van Valckenborch

1535, Leuven – 1612, Frankfurt am Main

“Paabeli torn”

Õli, puit, 84 x 116 cm

Taevaste võim

Paabeli torniga teosesse kätketud allegooria viitab inimlikule ülbusele, mis kutsus esile Jumala viha. Teema pärineb Moosese raamatust (11:1–9). Võib öelda, et kantuna läbi ajaloo, kirjanduse ja kunsti, kus see teema on leidnud käsitlust paljude motiiviarendustena, on lugu Paabeli tornist üks krestomaatilisemaid, manitsemaks inimkonda tagasihoidlikkusele ja väärikusele, et säilitada võime mõistvalt suhelda.

Pieter Brueghel juunior (ka Põrgu Brueghel)

Brüssel u. 1564 – 1638 Antwerpen

“Talvemaastik linnupüünisega”

Õli, lõuend, 37.5 x 56.2 cm

Elu läbi linnupüünise

 

Imekaunis talverõõmude küllane maastik Brabanti külaga ja uisutajatega jääl on filosoofiliselt sümboolne stseen, mille juhtmotiiviks on elu lühiajalisus. Kunstiloolaste sõnul sümboliseerib linnupüünis lindude lõksu langemist ja surma ning uisutajad õrnal jääl ja jääauk viitavad mõtlematule ettevaatamatusele; rõhutatakse ka seda, et kaks musta varest taevas võivad ennustada surma, mis luurab hooletuid uisutajaid niisama nagu püünis, kuhu langevad õnnetud linnud.

Paulus Bor

Amersfoort u. 1601 – 1669 Amersfoort

“Sarvepuhuja”

Õli, puit, 55 x 47.5 cm

Inimene kui väljakutse

Maal sarvepuhujast, kes sugestiivselt ja jõuliselt on pilgu vaatajale pööranud, mõjub ühteaegu tegeliku ja muinasjutulisena, tekitades küsimusi nii persooni enda kui tema loo kohta. Milline iganes on sarvepuhuja saladus, mille Bor on müstilisena jäädvustanud, muudavad  tema punnis põsed ning hindav pilk teose elavaks ja kaasakutsuvaks,  talletades selle pikaks mällu. Justkui tahaks pildil olev tegelane manifesteerida sõltumatust, mis on maiste positsioonide ülene ja taevaste soositud.

Lucas Cranach vanem

Saksamaa, Kronach 1472 – Weimar 1553

“Bacchuse müsteeriumid”

Õli, puit 59 X 39.4 cm

Kiusatuste müsteerium

Stseen kõneleb veiniorgiast, mida provotseerib Bacchus ja kus suure tünni ümber on kogunenud vallatud Putod, kes on lasknud end veininaudingust laastavalt haarata. Mütoloogiast tuntud bravuurse veinijumala kujutamine ja kunstniku fantaasias sündinud liialdatud stseen Putodega teenib ühiskonda kui kombekusele manitsev ettekirjutus, mis viitab alkoholi kahjulikkusele ning selle liigtarbimisest tulevale ebasündsale käitumisele ja moraalsele allakäigule.

Jacob van Hulsdonck

1582-1647, Antwerpen

“Kaetud laud juustu, heeringa ja singiga”

Õli, puit 52.1 x 71 cm

Surelikkuse geniaalsus

Viinamarjad, ploomid, aprikoosid, kirsid ja sidrunid - vaid vähesed kunstnikud suudavad ületada Van Hulsdoncki meisterlikkust. 17. sajandi natüürmort kannab endas sümboleid ja neist lähtuvat sõnumit. Vaatamata rikkalikkusele ei pärine Van Hulsdoncki tööde ikonograafia elu jaatavamalt poolelt. Putukad on sageli seal, kus midagi roiskub; plekid puuviljadel ja lehtedesse näritud augud viitavad riknemisele ja seeläbi kogu kaduvusele. Nii väljendas kunstnik paratamatuid muutusi meie ümber.

Jan Brueghel Seenior

Brüssel 1568 – Antwerpen 1625

“Natüürmort tulpide, rooside ja iiristega savivaasis”

Õli,puit 66.2 x 51 cm

Kujutluse rõõm

Põhjamaises maalikunstis kandsid lillemaalid elu mööduvuse sõnumit, olles tulvil peidetud tähendusi. Samas võis neid pidada ka rõõmsaks looduse kirjelduseks, olemata kaugeltki mitte vaid looduse lihtlabased koopiad, vaid hoolikalt valitud ja seatud kompositsioonid elementidest, millesse kunstnik suure tähelepanuga suhtus. Bruegheli natüürmordid lilledega on kui testament loodusele, tunnistus oskusest, millega kunstnik suutis veenvalt kujutada otsekui taevalikkuse olemasolu maapeal.

Jan Massys

Antwerpen u 1509 – 1575

“Helduse allegooria”

Õli, puit 140.5 x 111.5 cm

Vooruse täiuslikkus

Kristlik Helduse võrdkuju on osa kristlikust ikonograafiast, vähemalt alates renessansiajast. Selle allegooria keskmes on inimliku ja jumaliku armastuse vastandlikud aspektid. Esimene neist illustreerib maise inimliku armastuse haprust ning teine jumaliku armastuse surematut helgust. Vastureformatsiooni ajal peeti ilusa naise imetavat kuju kahtlemata Helduse või Armastuse sümboliks. Naine võis aga sümboliseerida ka personifitseeritult roomakatoliku kirikut ning tema laps inimhinge, ihaledes spirituaalse toidu järele, mida suutsid pakkuda vaid kiriku sakramendid.

Boets J.

Aktiivne Flandrias kuni 1635 - pärast 1660

“Nägemise ja Haistimse allegooria”

Õli, lõuend 135 x 200 cm

Aisting kui teejuht

Sellel pildil kujutatud kabinet muutub muljetavaldavaks teatriks, hiigelgaleriiks, kus allegooriad on esitatud kahe naise kujul, kes istuvad laua taga ümbritsetuna atribuutidest, mis võimaldavad neid samastada Haistmisega, mida märgivad õrnalõhnalised lilled ja Nägemisega, mille vahenditeks on peegel ja suurendusklaas.
Galeriis on rohkelt tuntuimate Antwerpeni meistrite maale, antiikseid skulptuure, rariteetseid väärisesemeid, raamatuid ja astroloogilisi instrumente.

Albrecht Dürer

Nürnberg 1471 –1528

“Rüütel, Surm ja Kurat”

Gravüür, 25 x 19 cm

Veendumuste sihikindlus

 

Kristlik rüütel kitsas mäekurus, keda saadavad seakärsaga Saatan ja ratsahobusel Surm. Surm, koolnu kujul ilma nina ja huulteta, hoiab liivakella, tuletamaks rüütlile meelde tema elu lühidust ja pingutuste asjatust. Saatan aga on valmis riukalikult ära kasutama rüütli iga eksimust. Ent õilis ratsanik läheb edasi, ignoreerides vapralt ümbritsevat ja näidates üles täielikku põlgust ohu ja kahtluste osas, kehastudes kunstiliseks sümboliks, milles väljendub au ja mehelikkus.

Marten de Vos vanem

Antwerpen 1532 – 1603

“Viimne kohtupäev”

Õli, puit 75 x 84 cm

Õigluse kohus

Jõuline episood, mis on kujutatud suure fantaasiaga, keskendudes tunglevale inimhulgale, andes meisterlikult edasi figuuride liikumise rütmi, vastandades oskuslikult „patuse” ja „õiglase” koloriidi, tuues välja nende tegelaste erisuse. Teose äärmiselt dünaamiline kompositsioon ja erinevatest vaatepunktidest maalitud perspektiivid loovad illusiooni maailmade segunemisest keskse jumaliku taeva avanemisel, kohtupäeval, mille eest kellelgi pole pääsu. Teos veenab selle vaatajat jälgima oma tegusid ja nende vooruslikkust.

Jan Brueghel noorem

Antwerpen 1601 – 1678

“Loomade minek Noa laeva”

Õli, vaskplaat, 69,5 × 87 cm

Pääsemine kui lootus

Lugu Noa laevast on suurepäraseks materjaliks, et tuua ilmekalt välja Jan Bruegheli peen maalijaoskus. Solvatud inimkonna kurjusest, otsustab jumal oma loodud maailma üleujutusega puhtaks pesta. Ta säästab vaid  ainsa õiglase mehe Noa ja tema perekonna, andes mehele korralduse ehitada hiigellaev ning võtta pardale igast linnu- ja loomaliigist üks. Teos oma tohtus veenvuses on grandioosne ja annab edasi selle inimkonnale nii olulise sõnumi, milleks on hingepuhtus ja õigete väärtuste hoidmise vajadus.

Monogrammist AG - Meister Reini ülemjooksult

Aktiivne Reini ülemjooksu piirkonnas 15. sajandi lõpus.

“Paastumaarjapäev. Hortus Conclusus”

Õli, tempera, puit 124 x 84

Tegelikkuse muinasjutt

Teos on suurepärane näide jutustavast kristlikust kunstist, mis kandis edasi tollaseid religioosseid ja mütoloogilisi teemasid. Säilitades võimalikult arhailised jooned, annab meister religioossele süžeele siin uue, lüüriliselt intiimse interpretatsiooni. Pearõhk on asetatud eluliste inimlike tunnete väljendamisele. Pühakute figuuridki on omandanud selle aja inimeste väljanägemise, kusjuures võimalik, et need on portreteeritud lihtrahva hulgast. Maarja ja taevase saadiku Gabrieli kujud ei ole teosel idealiseeritud, vastupidi, toonitatakse nende välist tavalisust, mis on hingestatud sisemise ilu ja pühadusega.

Frans Snyders

Antwerpen 1579 – 1657

“Vaikelu puuviljade, lindude ja kassiga”

Õli, vaskplaat 37.2 x 55 cm

Ahvatluste mäng

 

Juhuslikuna näiv ja omavahel pealtnäha vaid emotsionaalselt seotud floora ja fauna omavad siiski sügavamat allteksti. Inimese järelt näpsavad lauale pandud metsmaasikaid muretud linnud, panemata tähele kassi, kellel on lindudega omad plaanid. Teos on vaatajale avatud, pingestatud lugu, mis kõneleb maise olendi patusest loomusest ja vooruse näilikkusest kaunite ja lopsakate, ent siiski riknema määratud puuviljade kõrval.

Adriaen van Stalbemt/Jan Brueghel vanem

Antwerpen 1580 – 1662/Brüssel 1568 – Antwerpen 1625

“Pildigalerii interjöör (Maali allegooria)”

Õli, lõuend 73.5 x 105.5 cm

Kunst kui maailm

Kuigi teose autoriks on märgitud esmajoones Adriaen van Stalbemt, oli tollel ajale tavapärane, et kunstnikud tegid üksteise maalidele kaastööd. Nii on selles kompositsioonis märkimisväärne osa Jan Brueghel vanemal, kes on maalinud siia lilled ja puuviljad, mis õigustab käesoleva töö määratlemist kahe autori nime all. Kaks tegelast teose esiplaanil on allegooriad – Maalikunst, keda esindab tiibadega figuur, kes hoiab pintslit ja maalrikeppi, olles uinunud leegitseva krooniga vana mehe süles, kes esindab Tarkust ja Intelligentsi. Tähelepanu väärib korv puuviljadega, mis on jõuliselt ümber lükatud ja kus maiustab ahvike. Antiikse kirjanduse sümboolikas loeti ahvi maiste pahede võrdkujuks, mis jälitab inimest tema igapäevaelus. Maalil olev demonstratiivne žest tõukab eemale ahvatlevad puuviljad, jättes need ahvile, viidates vastavalt neist pahedest loobumisele

Pieter Paul Rubens

Siegen, Westphalia 1577 – Antwerpen 1640

“Naise portree, arvatavasti Marie de’ Medici (1575 – 1642)”

Õli, lõuend 62 х 48 cm

 Persooni maagia

 

Otsekohene pilk, selge, psühholoogiliselt köitev ja suhtlema kutsuv portree, milles veel tänagi voolab veri. Arvatavasti Marie de’ Medici, kes oli Prantsuse kuninga Henry IV teine naine ja üks märkimisväärsemaid ajaloolisi naisfiguure 17. sajandil. Kuigi Rubens järgib siin tollaseid kaanoneid, kus portreteeritavad olid maalitud konservatiivselt ja vaoshoitud laadis, olles esitletud staatilises korrektses hiilguses, nagu oleksid nii kunstnik kui modell järginud etteantud heakskiidetud etiketti, on see teos ometi maalilisem ja vabam. Vähem kammitsetud ja julgem, mis ilmselgelt tulenes Rubensi võimsast loojanatuurist.